Riisa raba on üks viiest suurest kõrgsoost, mis annavad Soomaa rahvuspargile nime — soo on soo ja maa on maa —, ning seda läbiv tähistatud rada on pargi tunnusmatk. Ring on umbes viis kilomeetrit, peaaegu kogu ulatuses laudteel, mis on laotud otse turbale, mida on kogunenud viimasest jäätumisest saati ja mis on ehitanud mitme meetri paksusi kuplaid. Saad maastiku, milles enamik Euroopa külalisi pole kunagi seisnud: ükski puu pole inimesest kõrgem, turbasammal roostes ja ookrisena, mustad tumepruuni teevärvi laukad, villpead, huulhein ja jõhvikad ning katkematu horisont. Kõrgsood on toitainevaesed, happelised ja jahmatavalt aeglased — sentimeeter turvast võib tähendada kümmet aastat — ja Eesti kaitseb neid, sest ligikaudu viiendik riigist on endiselt turbamaa, mis on osakaaluna maailmas peaaegu võrreldamatu.
Kõnd algab raja alguspunkti parkla juures männi- ja kasepõõsastikus, tõuseb märkamatult rabakuplile ja siis lihtsalt ületab selle. Laudtee on kohati üherealine, nii et kõnnitakse ritta ja möödumiseks tuleb astuda samblale. Poole peal jõuab rada laugasteni, mis on visuaalne tipphetk: vaiksed, tumedad, näiliselt põhjatud veesilmad sambla ääres, parimad pildistada varajases või hilises valguses, kui taevas peegeldub. Teine tasu on linnud — sookured serval trompeteerimas, rüüt, kevadel suurkoovitaja ning välja-loorkull madalalt sambla kohal jahtimas. Midagi osta ei ole, tõlgenduskeskust ega varjualust samuti, nii et võta vesi kaasa ja käsitle laudteed kui ainsat rada: kõrvale astumine on rabale halb ja laugaste lähedal ohtlik, sest samblamatt võib ujuda, mitte kanda.
Planeeri seda pigem ilma ja valguse kui lahtiolekuaegade järgi. Rabas pole varju mitte kuskil, tuulevarju samuti mitte ega mingit võimalust ringi lühendada peale tagasi pööramise, mis on täpselt see, mida teha, kui äikesetorm koguneb — sa oled kilomeetri raadiuses kõrgeim objekt. Kontrolli enne sõitu RMK rajatingimusi, sest kevadine sulavesi võib juurdepääsu üle ujutada ja talvine jää muudab soolamata plangud tõsiselt salakavalaks. Jalanõud olgu tallaga saapad või tossud, mitte sandaalid. Juunist augustini kanna tõrjevahendit; raba ise on tuulisem ja vähem sääserohke kui metsarajad, mis on üks põhjus, miks kohalikud seda kõrgsuvel eelistavad. Arvesta koos peatustega kaks tundi ja lisa sidusa päeva saamiseks kahekümne minuti sõidu kaugusel olev lühem Kopraraja.
Vajad rattaid. Riisa küla asub Pärnust umbes 60 km ida pool, maanteed pidi umbes tund läbi Tori ja Jõesuu, viimased kilomeetrid kruusal; Viljandist on umbes 50 km ja Tallinnast umbes kaks ja veerand tundi. Raja alguspunktis on tasuta kruusaparkla infotahvli ja ruumiga ehk viieteistkümnele autole, mis on piisav, välja arvatud ilusal septembripühapäeval. Ühtki graafikujärgset bussi raja alguspunkti ei sõida ja mobiililevi on pargis lünklik. RMK Soomaa külastuskeskus Kõrtsi-Tõramaal, mis on suvekuudel avatud, on koht, kust võtta kaart ja kinnitada tingimused, ning Tori poolt tulles jääb see teele ette. Tipu ja Riisa kanuukorraldajad võivad autota külalistele korraldada pealevõtmise, tavaliselt broneeritud retke osana.
Juurdepääs, parkimine ja infotahvlid ei maksa ühelgi aastaajal midagi — RMK rahastab seda riigimetsa eelarvest, mitte piletitest, ja ausakassat ei ole. Ainus kulu on vabatahtlik ja rajaväline. Giidiga rabamatkad, sealhulgas rabajalutuskingadega väljasõidud üle rajata turba laudteest eemale, maksavad kohalike giididega poole päeva eest umbes €30-50 inimese kohta; kanuuretked Hallistel ja Raudnal jäävad samasse €35-60 vahemikku; traditsiooniline haabjas maksab rohkem. RMK lõkkekohad ja metsaonnid pargis on tasuta saabumise järjekorras ning Riisa, Tipu ja Jõesuu külalistemajad küsivad kahesele toale umbes €40-80. Raja alguspunktis ei ole kohvikut, kioskit ega joogiveekraani, nii et kaasavõetud lõunasöök pole peenutsemine, vaid plaan.
Päikesetõus ja -loojang on raja kaks parimat tundi, kui madal valgus muudab sambla vaskseks ja laukad peegelsiledaks; juuli keskpäev on lame, kuum ja pimestav. Hooajaliselt toovad mai ja juuni algus mängivad kahlajad ja villpead; augusti lõpp ja september toovad jõhvikad, enne rännet kogunevad sookureparved ja raba parima värvi roostes, veinipunases ja kullas; oktoober lisab udu. Kõrgsuvi on kena, kuid värvide poolest ilmetu. Talv lume ja madala päikese all on vapustav ja peaaegu tühi, ehkki plangud on jäised ja päevavalgust napib — detsembris ole rabast väljas kella kolmeks. Väldi jalgsi märtsi lõpu ja aprilli suurvee akent ning väldi tuulevaikset lämbet juuliõhtut, kui sa just putukaid ei armasta.
See sobib matkajatele, kes tahavad päris maastikku, mitte vaatepunkti, linnuvaatlejatele, fotograafidele ja vanematele lastele, kes viis tasast kilomeetrit läbi teevad. Ratastoolidele ja lapsevankritele see ei sobi: üherealine laudtee ilma käsipuudeta on kogu määrav omadus. Väikelapsed avatud laugaste juures on halb kombinatsioon. Lähedal on Kopraraja kahekümne minuti kaugusel ja Tõramaa puisniiduring selle kõrval; Viljandi lossivaremed ja järveäärsed kohvikud on 50 km ida pool; Pärnu rand ja spaakvartal tund läände, mis on tavapärane viis Soomaa päeva lõpetada. Hoiatused: viis kilomeetrit laudteed on juba oma olemuselt korduv ja inimesed, kes ootasid dramaatilist maastikku, peavad rabat vahel üksluiseks. Torni, kohvikut ega varjualust ei ole. Ja laukad, olgu need kui kutsuvad tahes, ei ole ujumiseks — külmad, happelised ja ebakindla samblaservaga.
Lahtiolekuajad
Vaba juurdepääs, piletit pole vaja ühelgi kellaajal · giidiga rabajalutuskingadega matkad on tasulised
Rada avatud iga päev, 24 h, aasta ringi · Parim valgus kahe tunni jooksul pärast päikesetõusu ja enne loojangut · Laudtee jäine ja soolamata november-märts
Mida vaadata
- Avatud rabalaukad — Ringraja keskel, umbes 2 km parklast
- Lihasööja huulhein ja jõhvikas samblas — Laudtee ääres raba lael
- Katkematu raba horisont — Laudtee kaugeim punkt metsapiirist
Näpunäited
- Käi seal päeva viimasel kahel valgel tunnil — sammal ja laukad muudavad täielikult värvi.
- Kui äike hakkab kogunema, pöördu kohe tagasi — sa oled rabas kõrgeim punkt.
- September toob jõhvikad, sookurgede parved ja sääski pole — parim kuu.
Hea teada
Enne broneerimist
Mis maksab Riisa rabarada?
Mitte midagi. Juurdepääs, kruusaparkla ja infotahvlid on RMK riigimetsamaal aasta ringi tasuta, ilma ausakassa ja hooajatasuta. Vabatahtlikud lisad maksavad: giidiga poolepäevane rabamatk, sealhulgas rabajalutuskingadega väljasõidud laudteelt eemale, umbes €30-50 inimese kohta, ja kanuuretked Tipust või Riisast umbes €35-60. Raja alguspunktis pole kohvikut ega veekraani, nii et arvesta päevaeelarvesse pigem kaasavõetud lõunasöök ja kütus.
Kas on tasuta sisenemisaegu?
Piletit ei ole, nii et rada on avatud ööpäev läbi, iga päev aastas. Tegelikult loevad valgus ja hooaeg: esimesed ja viimased kaks päevavalgustundi annavad samblale ja laugastele parima värvi ning september pakub jõhvikaid, sookureparvi ja putukate puudumist. Väldi märtsi lõpu ja aprilli suurvett, kui sulavesi katab laudtee madalamad lõigud, ning väldi detsembrihämarikku, mil lõpetaksid pimedas.
Kui pikk on rada ja kui kaua see aega võtab?
Ring on umbes viis kilomeetrit, peaaegu täielikult laudteel, ja võtab mugavas tempos koos pildipeatustega kaks tundi — ühtlaselt kõndides pigem 90 minutit. See on tasane, nii et pingutus on pigem vahemaa kui tõusu küsimus. Kuna otseteed ei ole, arvesta kogu ringiga või plaani pöörata tagasi umbes poole peal laugaste juures, kuhu enamik huvitavast niikuinii koondub.
Kas see on mingil ajal suletud?
Ametlikult mitte kunagi, kuid praktikas sulgevad selle tingimused. Kevadine sulavesi märtsi lõpus ja aprillis võib uputada juurdepääsu ja madalad plangud; novembrist märtsini on plangud jäised ja soolamata, mis muudab üherealised lõigud ilma haardega saabasteta tõeliselt riskantseks. RMK avaldab rajatingimused veebis ja suvine Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskus, avatud umbes maist septembrini, kinnitab need. Rabas ei ole kuskil varjualust, nii et äike on selge peatuspunkt.
Kas pean midagi broneerima?
Kõnnu jaoks mitte. Broneeri, kui tahad giidi: rabajalutuskingadega matku, kanuuretki ja haabjasõite korraldavad Tipu ja Riisa väikeettevõtjad piiratud varustusega ning juulis, augustis ja kevadise suurvee ajal saavad kohad mitu päeva ette täis. Need korraldajad võivad autota külalistele kokku leppida ka transpordi Pärnust või Viljandist, mis vajab eelnevat kokkulepet. Külalistemajade voodikohti on pargis vähe, nii et broneeri varakult.
Kuidas ma sinna ilma autota saan?
Raskustega — Riisa raja alguspunkti ei teeninda ükski graafikujärgne buss ja taksot ei ole. Autoga on see umbes 60 km ja tund aega Pärnust ida pool läbi Tori ja Jõesuu, umbes 50 km Viljandist ja kaks ja veerand tundi Tallinnast, viimased kilomeetrid kruusal ja raja alguses tasuta parkla umbes viieteistkümnele autole. Muidu broneeri giidiga Soomaa päevaretk, mis võtab su peale Pärnust, Viljandist või Tartust.
Head teha on äri: iga broneering Estonia Destinationsi kaudu rahastab ühe kinnitatud tonni süsiniku sidumist — sama tuba, sama hind, ilma juurdehindluseta.
Otsi hotelle