Eesti parimad päikeseloojangu kohad

Ajastus: valged ööd, sinine tund ja talvine pärastlõuna

Eesti asub piisavalt põhjas, et loojangu kellaaeg dikteerib kogu marsruudi. Suvise pööripäeva paiku loojub Tallinnas päike vahetult enne 22:45 ja tsiviilhämarus püsib tublisti üle südaöö, nii et kuldne tund on tegelikult kuldsed kolm tundi ja pildistada saab alates umbes 20:30. Jaanipäev, 23.–24. juuni, on öö, mil tasub olla lõkke ääres mis tahes ranna peal. Teises äärmuses loojub 21. detsembril Tallinnas päike umbes 15:20, mis muudab talvise linnapuhkuse väga varaste ja väga roosade pärastlõunate jadaks.

Värvide poolest on parimad hooaja äärekuud. Augusti lõpp ja september pakuvad dramaatilist taevast tsiviliseeritud kellaajal 20:00–20:30, piisavalt soojalt rannapikniku jaoks ja piisavalt pimedalt, et pärast tähti näha. Võta juunist augustini rabade ja metsaservade jaoks putukatõrjet — Eesti hämarikusääsed on legendaarsed ja ükski vaade ei ela neid üle. Ja kontrolli tuult: avatud pankadel ja läänerannal tundub septembris kell 20:00 merelt puhuv tuul tublisti külmem, kui päevane näit lubas.

Tallinn: Patkuli, mereäär ja Pirita

Vanalinnas vaatab Patkuli vaateplatvorm Toompea pika kivitrepi kohal umbkaudu loodesse üle tornide, Toompargi ja lahe — müüridega linna parim tasuta vaatepunkt õhtuvalguses. Kohtuotsa Kohtu tänaval vaatab kirdesse üle katuste, nii et loojang jääb selja taha, aga katused lähevad kuldseks, mida paljud eelistavad. Mõlemad on avatud igal kellaajal ja tasuta. Tule suvel vähemalt 40 minutit enne ametlikku loojangut; mõlemad platvormid on väikesed ja täituvad statiividega.

Selleks, et päike tõesti merre vajuks, mine vee äärde. Noblessneri rannapromenaad ja Kalarand Kalamajas vaatavad loodesse üle Tallinna lahe, baarid ja pingid on olemas. Pikakari rand Paljassaare poolsaarel on neist kõige vaiksem, kesklinnast 30 minutit sõitu ja jalutuskäiku. Pirita rand ja promenaad kloostrivaremete poole püüavad suurepärast peegeldunud valgust üle lahe, kaadris vanalinna silhuett; sõida bussiga 1A või 8 ja arvesta 20 minutiga suunas. Stroomi ja Kakumäe on kohalike lemmikud lääne poole vaatava ujumis-ja-loojangu õhtu jaoks.

Pärnu: riigi kõige lihtsam loojang

Pärnu rand vaatab edelasse üle Liivi lahe, mis teeb sellest Eesti kõige kindlama päikeseloojangu ja põhjuse, miks nii paljud pered siia nädalaks pesa teevad. Liiv vajub nii tasapisi, et madalveega saab sada meetrit välja kõndida ja vaadata loojangut, pahkluud soojas madalas meres. Pikk muul — kivimuul Ranna puiestee lõpus, umbes 2 km pikk — on klassikaline jalutuskäik: mine tund enne loojangut, läbi kogu pikkus ja pööra tagasi, kui päike puudutab horisonti. Kanna korralikke jalanõusid; kivid on ebatasased.

Kaldal annavad 1930. aastate Rannahotelli ees olev promenaad ja paviljonikohvikud sulle samal tunnil pingi ja kohvi ning Rannapargi männid ranna taga on septembris hea tuulevari. Ranna otsa hotellides peatuvad spaakülalised saavad sõna otseses mõttes hommikumantlis välja astuda. Suvel toimuvad rannas tasuta õhtukontserdid ja võrkpalliväljakud töötavad, kuni valgus kell 22:30 kaob. Juulis ja augustis on parkimine liiva lähedal tasuline, umbes €1–2 tunnis; pargi hoopis Supeluse tänavale ja jaluta viis minutit.

Saaremaa: Panga pank, Harilaid ja Sõrve

Panga pank Saaremaa põhjarannikul on saare suur loojangulava: 21 meetrit paekivi, meri all, iidne ohvrikoht peal, piknikulauad ja parkla. Pank kulgeb ida-lääne suunas, nii et päike loojub astangu joonel ja saad korraga hõõguva kaljuseina ja avavee. Kuressaarest on siia umbes 40 km korralikke teid, ligikaudu 45 minutit. Piirdeid pole — hoia lapsed servast korralikult eemal ja ära kõnni kõrgveega panga jalamil.

Läänerannikul pakub Harilaiu poolsaar Vilsandi rahvuspargis Eesti kõige fotogeenilisemat õhtut: 8 km edasi-tagasi liiva ja kadakate vahel Kiipsaare tuletornini, mis nüüd kaldub murdlaines, kust rand on taandunud. Alusta kolm tundi enne loojangut, et ei peaks pimedas tagasi kõndima. Saare lõunatipus on Sõrve tuletornil vesi kolmel küljel ja katkematu läänehorisont; sõit Kuressaarest poolsaare otsa võtab umbes tunni. Kõik kolm on tasuta, kui välja arvata juhuslik suvine parkimistasu.

Lahemaa ja põhjarannik

Lahemaa rannik vaatab põhja üle Soome lahe, mis kõlab loojangute jaoks valesti, kuni seisad Käsmus. Käsmu ranna rahnuväli, kus autosuurused rändrahnud seisavad madalas vees, püüab madalat loodepäikest imeliselt ja annab esiplaani, millega ükski rand ei võistle. Käsmu poolsaare rada teeb külast umbes 4 km ringi ja on tasane. Altja oma kiige ja võrgukuuridega ning Vergi sadam idas on kaks ülejäänud põhjaranniku valikut; Võsu pikk liivarand on perevariant, kohvikud käepärast.

Tallinnast lääne pool on Türisalu pank 30-meetrine piirdeta paeserv avatud läänevaatega Soome lahele — üks parimaid 30-minutilisi õhtusõite pealinnast, aga pimedas tõesti ohtlik, nii et võta taskulamp ja püsi kaks meetrit servast eemal. Keila-Joa juga ja selle mõisapark lähedal sobivad enne loomulikuks paariliseks. Talvel on mõlemad külmunud merejää taustal vaatemängulised ja loojang saabub mugavalt keset pärastlõunat.

Soomaa ja sisemaa rabad

Raba loojangus on kõige eestilikum asi, mida teha saad. Soomaa rahvuspargis viib Riisa rabalaudtee (4,8 km või 1,5 km lühiring) avatud rabalaugasteni, mis vaiksetel õhtutel peegeldavad taevast täiuslikult, ja Ingatsi raja vaatetorn tõstab sind kidurate mändide kohale horisondist horisondini ulatuva vaate juurde. Mõlemad rajad on tasuta, laudteega ja tossudes läbitavad. Mine augusti lõpus või septembris, kui sääsed on järele andnud ja päike loojub 20:00–20:30, nii et jõuad enne täielikku pimedust auto juurde.

Tallinnale lähemal teeb Viru raba laudtee Lahemaal sama töö 3,5 km ringi ja puust torniga, tunnise sõidu kaugusel pealinnast. Juhitud õhtused rabamatkad, sealhulgas räätsaretked üle rajata pinna, maksavad tavaliselt €35–55 inimese kohta ja on ohutuse ning kommentaari pärast seda väärt. Mida iganes teed, võta pealamp, püsi laudteel ja arvesta, et mobiililevi Soomaa keskel on kohati olematu — räägi enne minekut kellelegi oma plaanist.

Tartu ja järved

Sisemaal Tartus tuleb loojang üle vee Emajõel. Parimad tasuta istekohad on Kaarsillal ja selle all oleval jõepromenaadil, mõlemad vaatavad allavoolu, kui taevas linna taga oranžiks läheb. Toomemäe nõlvad annavad kõrgema ja pehmema variandi läbi puude ning Emajõe rand ja Lodjakoda annavad kaadrisse liiva ja puidust lodjad. Suvel on jõeäärsed terrassid avatud kella 23:00-ni ja linnakailt väljuvad õhtused paadisõidud.

Suure vee loojangute jaoks sisemaal on Peipsi järv Tartust 45 minutit ida pool ja Sibulatee külad selle läänekaldal — Kolkja, Varnja, Kasepää — annavad järve, mis on nii suur, et vastaskallast ei näe, ning kalarestoranid ja sibulaletid täidavad eelneva tunni. Järv vaatab itta, nii et päike loojub selja taha ja valgustab vett ja külakatuseid. Teine võimalus on Viljandi lossimägi Viljandi järve kohal, kus on läände suunatud vaade ja pingid, 20 minutit jalgsi kesklinnast.